Siin ma nüüd olen,alustan oma kõik kokku vist 6ndat blogi.... Jätkuvalt mitte midagi tarka öelda suutes.
Hetkelist eluperioodi võiksin kokkuvõttlikult nimetada segaduste ajaks.
Ma ei tea mida ma tegelikult ikka täpselt tahan ja kas need asjad mida ma tahan on ikka need asjad mida ma tahan ja kuidas üleüldse neid asju saavutada?
Ootamine pole mulle kunagi istunud,olgu see mõni sündmus,inimene või buss bussipeatuses. Ma vihkan ootamist üle kõige. Ma tahan võimalikult kiiresti jõuda lõpppunkti,saada teada plaanidest ja kogeda asju.... ootamine sakib. Aga just see on asi,mida kõik mu päevad täis on ja ei tundu paremaks minevat ka.
Täna on 7s august ja ma laman oma toas diivanil. Teinud hommik otsa liiklusteste ja vaadanud ringliikluse aabitsat,pole ma reaalselt midagi vajalikku tänasega tehtud saanud. Samas tundub mul aega piisavalt olema.
Üheksas september on päev mida ma esiti kõige rohkem ootan. Ei teagi täpselt kas sellepärast,et loodan peale pooltteist aastat lõpuks valust vabaks saada,sellepärast et loodan siis vabaneda suurimast vabandusest,miks mitte midagi teha või sellepärast et loodan et see on mu elus pöördepunkt. Jah- järjekordne pöördepunkt. Tegelikult mõtlen ma koguaeg et mingi asi mu elus on pöördepunktiks....ja alguses ehk ongi,kuid lõpetan ma ikka nende samade eesmärkide otsas ja samamoodi nagu varem. Ilmselt on ikka puudu motivatsioonist,aga kust seda leida...keegi teab öelge mulle ka,võtaks kohe hulgim.
Kogu mu segadus sai alguse ilmselt juba Sveitsis. Ma ei ole kunagi väga püsiv oma soovidega olnud. Kord tahan üht,siis teist, kordan tahan teda,siis jälle toda. Ma arvan et see ongi mu kõige suurem hirm...et ma teen valikuid mida pärast kahetsen. On neid valikuid tehtud saadud küll... ja jah ma tean et see on elu osa-valed valikud- aga ma ei taha seda osa ju...tahan et kõik oleks perfektne....kas see on minust rumal? Kindlasti! Kas ma sellepärast muudan oma arvamust? Kindlasti mitte.
Realist olles sain ma juba sveitsis aru,et sellel aastal kooli minekust ei tule midagi välja. Plaan nägi ette,et tulen koju,naudin suve sõpradega,lähen opile,teen load ja siis vaatan kuhu tööle saaks.
Tegelikult ei ole asi üldse halb. Tulin koju 13 juuni. Sain kokku sõpradega juba esimesel päeval- Siiiiri ja tema parim üllatus kui ta mu ukse taha tuli ja mind kaasa võttis... Sinna jõudes ja Siiri emaga skaibis rääkides,sain esimesel päeval Eestis olles tööpakkumise. Küll mitte mu unistuste töö -Koristamine- aga raha on raha ja annan endale aru,et sellise haridusega mingit head tööd ju ei saagi....samas on see töö mul väga hästi tasustatud,niiet milleks viriseda.... 22-24 juuni olin otepääl FIS koolitusel,mis oli suuuurepärane kogemus ja veel suurepärasem samm lähemale asjale,mis mind vägaväga huvitas. 6 juulil sain peale vaidluseid registratuuriga aja opile. 8s september (hiljem muudeti 9ndaks) ja sama päeva õhtul alustasin oma esimese teooriatunniga autokoolis. Kõik näib ju minevat plaanipäraselt, MIKS MA SIIS ÕNNELIK EI OLE??
Eks see õnne asi ole ka päeviti erinev. Vahest on päevi mil tunnen et ma olen maailma tipus ja nii hea on kodus olla ja siis on päevad nagu täna,kus ma lihtsalt tunnen,et tahan oma ellu tegevust...äktšionit...uusi huvisid. Päevad mil ma mõtlen,et äkki ma ikka ei peaks veel eestisse jääma...äkki ma peaks veel minema. Need on päevad mil ma olen üksi kodus...arvutis....igavuses aga liiga laisk et midagi ette võtta...milleks sellised päevad.
Pikemas perspektiivis tahan ma järgmine aasta KINDLASTI ülikooli astuda...aga küsimusi on järjekordselt niii palju.
Kas eestis või välismaal
Kas marketing või sports managment või midagi hoopis muud
Kas Kas Kas Kas Kas....
Minu ideaalne tulevik on: Õpin marketingi bakas,lähen spors managmenti magistris ja töötan spordialaliidus (soovitatavalt rahvusvahelises alaliidus ) kõrgel kohal ja teenin palju raha tehes tööd mida ma armastan......kas see on ebareaalne? Tahaks loota et mitte...kas ma oskan oma järgmist sammu planeerida? EI...
RASKE ON!!!
Saaks ma oma jala korda,tahaks sporti teha,uisutada ilma hirmuta,sõita rattaga..minna suusatama-lauda sõitma,mängida jalkat..... täna on täielik down päev .... Pean vist lõpetama ja mingi huvitavama tegevuse otsima.
Äkki on vähemalt homme palgapäev.
Niii hea oli see kõik kirja panna- blogid on toredad ka vahest :)
No comments:
Post a Comment