Mental breakdown

Käisin täna füsios. Täitsa lõbus oli,õiendada ei saand ja isegi ei pidand valetama,et tegin mingeid asju ja tegelt ei teind...täiesti mõistev füsio mul :) Filmiti ja jutud värgid. Kuna aga mul on põlv ikka veel paistes,siis Lea läks ja küsis kas arst tahab mind näha. Tahtis ja pärast uute harjutuste saamist ja filmimise lõppu läksingi järgmisesse kabinetti oma kodinatega. Tuli Kalvet ,vaatas ja näppis veits ja ütles,et ikka päris kõva turse on. Vaatas haigusloo üle,kordas ka mulle,et ACL ,sisemine menisk täielikult eemldatud ja välimise meniski tagumine sarv eemaldatud,ütles,et midagi seal ei ole ja et peaks vedeliku välja imema ja rohu asemele süstima. No ladna. Ja kui ta selle süstla sisse lükkas siis tuli umbes see seljasüst enne oppi meelde...mu põlvekõhre on lihtsalt nii põletikus,et see on umbes sama mis väga kõvas põletikus haava torkida,või natuke hullem... Igastahes olid häälepaelad valla ja pisarakanalites ujutas samuti üle. Läksin päris shokki seal...pärast tulin välja ja mõistus ei töödand enam normaalselt...see kõlab päris ajuvabalt ,aga nii oli. Ma lihtsalt ei suutnud millelegi keskenduda,ainult värisesin ja nutsin shokist...ebareaalne. Lisaks sellele,pidin pärast selle süsti rohu apteegist ostma ja siis tagasi viima...aga seda rohtu oli AINULT ehitajate tee mingis apteegis,seega ma sõitsin sinna ja siis tagasi...Ise jätkuvalt oma shokist nuuksudes ja värisedes....ja lõppkokkuvõttes,ei teagi kas arstid selle käte said sest see sekretär seal ei saanud üldse aru miks ma selle rohu tõin ja mis ta sellega tegema peab... loodame siis parimat. Nüüd hakkab enesetunne normaliseeruma jälle,niietlootust on. Pikk tee on igaljuhul minna.