Sunday, October 9, 2011

Väriseb

Reede tulid Siiri vanemad inglismaalt,et siis täna kõik koos austraaliasse sõita..kade? näkäää... Läksin siis ka ja näitasin oma põlve ja nautisin veini ja grilli (mis teoreetiliselt jäi viimaseks see aasta,sest eile tuli juba peaaegu lumi maha) ja seltskonda.
Laupäeva hommikul helistas Kristi,kes sai mu eelmine ööse saadetud sõnumi lõpuks kätte ja ütles,et võivad mu küll raudalust peale korjata ,et koos nõmmele võistlustele sõita.... 5 minutit pärast seda,kui buss raudalust oli lahkunud saatis Kristi sõnumi,et nad sõidavad kuskilt "otse" ja et ma ei saa nendega....mõnus....järgmise bussini on tund... Lõpuks jõudsin mäele...Vahurit polnd,Jaanust polnd...aga Roomet oli...ja Heiko(d) oli(d) ka! Niiet tegelikult oli ju tore...esimene võistlus algas kell 12 ja lõpetasime kuskil 8 paiku õhtul....niiet piiiiisavalt pikk päev. Lisaks selle et ta nii pikk oli,ta ka venis suht,vahepeal....ja lisaks sellele oli eile vist kõige külmem päev pärast lume sulamist (mitte et ma teaks,sest ma ju tulin alles juunis Eestisse,aaaga :D )...igastahes ma külmetasin päris rämedalt seal...pärast olid ikka väga korralikud külmavärinad,ka hiljem autos istudes. Lõpetades igaljuhul oli juba pime. Peale seda käisime Kebab House's ja lootsime ÕIGET kebabi saada (Kleepekas rääkis meile,et seal pidi peaaegu õige olema!) ...ja oli..peaaegu siis vhemalt..... võtsin esimese ampsu ja mind valdas kergendus ja siiras rõõmutunne. Seejärel sõidutasid Urve ja ta mees mind ja kristit minu poole,sest kristi palus öömaja kuna ta ei tahtnud oma ema ja tolle uue mehega suusaklubi põrandat jagada... Vaatasime veel veits arvutist seriaali ja mina kolisin magama ära...liiga suur väsimus oli peal.
Hommikul oli äratus ja hommikusöök ja siis tuldi juba järgi. Mäele,numbrid ,pildid ja muud jutud.. Lolli peaga lubasin eile Roometile,et lähen täna kõige väiksemale mäele ka pilti tegema... VÄÄÄGA PIKK TREPP ALLLLLAAAAAA .... aga pisikesed olid toredad...kõige nooremad olid mingi 4-5 aastased...Kui kunagi lapse peaksin saama,siis panen ta ka selle ala peale...raudpolt...ja issi peab leppima! Siis oli üks keskmise pikkusega trepp järgmisele mäele,kus sain ka starteri ülesanded...õppisin lõpuks ka uute väikeste poiste nimed ära...ja viipekeele ka... Pisikeste lätlastega muud moodi ei saa. Vahepeal nägin Jaanust ka...tuli ja kallistas ja oli tore,sest ma eile pärast ärevaid lauseid roometi ja jussi poolt,et jaanus ei võta telefoni vastu (mida juhtub ainult 1 kord 1000000'st)mõtlesin ikka,et kindluse mõttes helistan talle. Õnneks oli kõik pmts hästi...äratasin ta just...ja ta vist oli miskil sünnipäeval või muidu peol...ja rääkisime niisama ja uuendasin ta infot,et võistlus pole mitte kell 2 vaid kell 12.Aga igastahes....pärast läksin suurele mäele,rääkisin heikoga ,keda ma pole sada aastat näinud,aga kes ikka veel on väga väga tore (ja kena) ja tegin pilte ja siiiis peale esimest vooru,pidin uuesti torni ronima,starterina.... JA OI SEE OLI PIIN....samas ei saand väikestele kuttidele alla jääda (kuigi neil polnd 4 nädala eest põlveoppi,aga ikkagi) ja pingutasin ühe hooga need umbes miljon astet ära.... kui üles jõudsin oli pilt juba kergelt hallika võitu ja jalad ei kandnud...seda sõna otseses mõttes...Esimest korda elus,mu jalg päriselt ka ei kandnud...värises ainult all....uskumatu. Üleval oli muidu täitsa tore...õppisin veel nimesid ja nägusid (kes mulle siiski kõik meelde ei jäänd,sest üheks päevaks oli neid liiiiga palju) ja siis veel tsillisin võistluse lõpuni,tegin pilte ja olin niisama kasulik. Pärast tõi Jaanus mustakale....rääkisime veel veits igast asjadest ja tema mingitest asjadest ja siiiiiiiiiiiiiiiiiiiis ....ta TÄNAS...okei,tglt oli nii,et ta ütles,et ikka paneb mulle mingi asja kokku,nagu tänutäheks ja siis ta tänasss...seega ma ikka võin talle järgmine aasta ka teoreetiliselt appi minna nüüd. Pärast sain veel Ailiga korra kokku ja siis juba koju ja piltidega tegelema... roometile pean kohe homme või ülehomme helistama ja talle selle plaadi viima,eelmisega läks LIIIGA PALJU AEGA!!!
Tegelt oli tore nv. Kahjuks vist nüüd jupp aega ei näe kedagi,aga aeg ju möödub suht kiirelt tegelt! :)

No comments:

Post a Comment