ARK the day before

Pärast reedest suitsiidiperioodi olin laupäeval juba täitsa inimlik. (Ei ma ei mõelnud suitsiidile,lihtsalt olin depressioonis,siiani ei tea miks,ma arvan et kas mingi närvi või hormoonivärk). Nädalavahetus oli vist suht easygoing,esmaspäev ka. Teisipäev ,ehk siis eile lksin kella 10ks sõitma,selle vanaisa tuttava sõiduõpetajaga. Sõit läks sitasti ja pmts ütles,et ta et kui mind kohe nõmmele ei viida ,siis saan läbi võibolla!! .... Tänks,hea kuulda seda 2 päeva enne eksamit. Seega eile õhtu olin suht närvis. Sain Elini ja Siiriga veel kokku...ja nad rahustasid mu suht maha.. Kirjutasin veel ülesse mõned punktid,kus tähelepanu pöörata ja aju genereeris pool ööd igasugu mõtteid,niiet magama jäin vist liiga hilja. Kui ma väiksem olin,siis biitis uni alati ajutööd ,aga tundub et olen vanaks saamas,sest nüüd biidib ajutöö und iga kell....kahju tglt. Sellegipoolest hommik on õhtust targem ja täna on juba jälle natuke inimlikum tunne. Väga hea,sest see masenduse periood tüütab väga ära. Täna on jälle selline vähe iisim päev...ilmselt kerge väljaskäik ja mingeid seriaale. Ja siis homme hommikul kella 10ks sõidutundi oma sõiduõpetajaga et veel asju läbi sõita ja siis juba arki ja kell 12 eksamile.... Üritan end hetkel veenda,et sellest ei juhtu midagi,kui esimene kord läbi kukun,midagi pole parata... Üritan lihtsalt kõik asjad põhjalikult läbi mõelda.... No vaatame...viimane kord kui ARK-is käisin ,hakkas ARKi auto vaatamisest sees keerama.... Loodame parimat.