FAILED!

Tunne on üllatavalt rahulik. Hommikul olin ka päris rahulik ,läksin sõidutundi,kõik oli hästi. Jõudsime ARKi vaatasin oma eksaminaatori ära,ütlesin Villile ka,läksin sisse,kordasin oma paberi üle ja läksin üks hetk välja tagasi..endale tundusin rahulik. Mõtlesin muid asju üldse (viga) . Siis läksin auto juurde,Villi oli ka just mingi õpilasega seal,tuli ja ütles,et hea eksaminaator on ja et ma lollusi ei teeks. Olgu ,istusin kolmveerand juba autosse ja saime kohe minna ka. Esimene FAIL...auto väriseb nii mis kole...mõtlen et mida helli... aga vajutasin ikka nii,et sain kohalt minema,tegin pöörde ära ja alles siis eksaminaator küsib,et kas midagi imelikku ei ole või. No tere,jätsin käsipiduri peale...TUBLI Suzanne. Okei,käisime korra,testisin sidurit,oli okei,läksime ära....trummist-nõmme mäest-hiiu poole ja raudtee ülesõidujuures jäi auto blokis seisma...selge,läbikukkunud. Ma lihtsalt sõitsin täiesti tühja mõistusega ja ei tulnd meelde,et raudtee poolt tulijad on peateel...autot ühtegi ei tulnud,aga ma isegi ei vaadanud sinna poole... siis sõitsime veel veidi,eksaminaator rääkis juttu ja 20 minutit hiljem olime ARK-is tagasi....järgmis korrani.  Kõige kurvem on see,et tõesti oli kohutavalt tore eksaminaator ja järgmine kord ma teda kindlasti ei saa. Järgmine kord siis 1 detsember (ehk täpselt 4 nädala prast samal ajal kell 12). Sõidutunnid võtan ilmselt AINULT Villiga,sest mul on temaga lihtsalt niii palju mugavam sõita. Üldiselt ma olin end ette valmistand selleks ... niiet ma olen täitsa rahulik ja suudan selle üle nalja isegi teha. Minu viga oli,niiet vaielda pole küll absoluutselt midagi. Ju siis pidi nii minema,nagu Urve täna ütles. Aitähh! Juu siis pidi.