Terve neljapäeva ma vist tantsisin ringi mõeldes vaid sellest et järgmine päev on reede kus saab Otepääle...
Reede hommik oli tavaline Otepää ärevus...pakkisin asju,käisin pesus ja oligi aeg liikuma hakata...vist vaatasin mingit filmi ka. Pidime Jaanusega kokku saama kell 1 mustaka statoilis. Buss peale 12st tundus loogilise valikuna. (vale,kuna tegemist on siiski Jaanusega) Jõudsin enne 1e statoili juurde,tegin väikse kakao ja jalutasin meie oletatavasse kohtumispaika kella 1ks. Kell 1.05 helistasin Jaanusele,kes ütles,et tal läheb veits kauem ja et ta jõuab veerand tunni pärast. Ta jõudis 5 peale poolt... Veits külm oli. Suvel on okei oodata,ka pool tundi,aga talvel...not so much. Lisaks mul olid tossud,sest ma ei viitsind saabastes sõita...seega. Ahjaa...terve pool nädalat ma mõtlesin pidevalt kes on see Aivar kelle kaudu Jaanus endale ööbimise sai.... Kui ta kirjutas mulle nime,siis ma ju peaks teda teadma ja nimi tuligi tuttav ette,aga ei saand aru,kes või mis on Aivar.... Teel kodu juurde bussikasse siis lõpuks lõi lambi põlema...AHJAAA Aivar. Aivar elas meiega samas majas Jungade ajal Jaanuaris. Imelik tüüp ja mul oli väga tugev eelarvamus tema suhtes,kuna ta tuli meie juurde klubis ja hakkas rääkima juttu,miks meil sõpru pole.... Kellel ei tekiks eelarvamust..?? Kui Jaanus lõpuks mu jäätunud keha autosse tiris,läksimegi ja võtsime Aivari peale. Käisime AT's kus ma nägin Vahurit,keda ma polnud sama kaua näinud kui Otepääd... Hea,alati on hea!! (Naljakas mõelda,et kunagi mul oli Vahurist [ja ka Agost] hoopis teistsugune arvamus...aga tglt... ta on hoopis teistsugune,palju parem :D ) Sealt tulles mõtlesime et kuhu siis sööma minna...meie terviseguru Aivar pakkus Hesburgerit või statoili,sest tal oli kana nuggetsite isu :D ... Hästi! Ja läksimegi hesburgerisse . Aivar oma burksi ja nuggetsite ,mina oma tortilla ja kakao ja Jaanus oma megaburksiga. Nädalavahetuse nali vist tuli ka ära. Rääkisime ööbimisest ja et meil on üks voodi vaba,mida ma Jaanusele pakkusin. Selle peale Aivar ütles,et neil on 5 naist seal. Pidin tunnistama,et meil on ainult 3,aga need 3 oleks ainult Jaanusele,nüüd ta pidi 5. Aivariga jagama,mis teeb 2,5. Mille peale tuligi päeva topic ja päeva nali.
Aivar: Kas teil süüa ka antakse seal?
Mina: Ma ei tea,me pole sellele veel mõelnud.
Aivar: Selle peale tuleb alati mõelda. Mehed on alati näljased,vaata endast paremale.
(vaatasin,Jaanus pani just mega tüki oma mega burksist suhu,nii et kaste oli üle näo ja kapsaleht rippus veel suust välja...Põhimõtteliselt oleks peaaegu püksi lasknud suurest naerust)
Nii,aga Aivarist.Tänu eelarvamusele oli mul eelarvamus kogu tema jutu kohta,mis sealt suust välja tuli,ja seda oli ikka päris omajagu. Mingil hetkel rääkis et ta hakkas ravitsejaks... Maailmaparandajast,kellasepast,surfarist toitumisspetsialist lihtsalt kõlas väga naljakana,ka ilma eelarvamuseta. Pärast bussis olid ka mingid hetked kus ma reaalselt mõtlesin,et see vend ikka ei ole väga normaalne. Aga siis ma hakkasin teda kuulama... või no,ta rääkis minuga tihti,sellistel teemadel nagu me tunneks juba aastaid ja siis ma sain aru,et ta tglt ei olegi väga hull ja on isegi peaaegu normaalne kutt vahepeal... Visiooniga... See meeldib mulle...kui inimesel on visioonid ja plaanid,mitte Aivar. Kuigi ma pean tunnistama et tal on vist isegi peaaegu hea süda. Niiet lõppkokkuvõttes oli päris arukas 4 tundi... Kõik sellised ,targad,kontaktid tuleb ligi rebida,tulevad tulevikus kasuks!!!
Siis jõudsime Otepääle.... linnapiirile liginedes tundsid sekundiga,kuidas kõik pinged kaovad... KODU!!! Õlad ja südamed kividest tühjad läksime mäele. Kuna Kristit veel polnud jaurasin veidi Aivariga ringi... ei midagi erilist. Siis tuli Kristi,Aivar läks vist mingitele Matsi tüdrukutele puru silma ajama (tahtsin midagi muud ühte teise kohta kirjutada,aga ei hakka siin :D ) ja mina tsillisin Kristiga... Mingil hetkel läksime kolmekesi ja võtsime Jaanuse bussi võtmed ta taskust (võtsin vastutuse enda peale,ma tean et Jaanus ei pahanda!!!),Aivar ütles,et ta võib sõita.(miks ta nii sõbralik oli) ja läksime MK avamisele. Näljane MEES Aivar pidi siis muidugi süüa ligi rebima. Juba paar tundi oli ju möödas :D Siis olid võistlused,kus ma olin kohtunike tornis,hüppetornis ja nõlval. Ja siis oligi kõik. Võtsin Jaanuse bussist oma koti ,mille peale Jaanus ja Aivar imestunud olid,sest ma ei läinudki nendega. Ja tõstsin Urve autosse. Sõitsime ühikasse,käisime poes,kõndisime tagasi,käisime pesus,tegime joogid,tegime end korda,jäime täis (mina),ajasime Kristi emale igast segast juttu (mina) ja hakkasime minema kell pool 11. Teepeal helistasin Jaanusele,kes pani suht pidurit ja ütles,et kohtume klubis,helistasin Katile,aga kuna kell oli juba päris palju otsustasime ikkagi klubisse minna. Jõudes klubi ukseni,lõpetasime oma avatud red bullid ja mina avastasin et kõik mu kaardid ja raha ja dokument on kadunud... AAAA siis...käisime kogu tee kuni ühikani,võtsin oma id kaardi ja kristi oma viimased sendid ja kogu tee tagasi,kus ma need asjad siis lõpuks maast leidsin.... Kell oli 23.57 ja me saime 24ni tasuta.... OI mis sprint!!! Ussain Bolt oleks häbisse jäänud,ja me seelikutes ja saabastega (Kristi veel kontsadega,kui ma õigesti mäletan) Aga jõudsin!!!! Ma usun et umbes 23.59.59 aga jõudsin!! Klubis oli juba selleks hetkeks palju rahvast. Kuna ma olin õnnelik,siis läksime tegime joogid kohe... Ja siis jõudsid juba Kati ,Janek ja Jane ka ja hiljem Aivar ja Jaanuski oma naistega. Olime terve aja Kati,Janeku ja Janega....mis oli muideks suurepärane!!! Naljakas kui erinevad võivad suhtes inimesed olla... Mul ei tekkinud korrakski midagi imelikku Janeku ja Katiga...kõik oli väga normaalne ja lõbus!! Põhimõtteliselt tantsisime kõvasti....VÄGA KÕVASTI laval,põrandal,kõigiga ja igal pool...ja siis juua sai ka veidi... rummi,mis ei mõjunud just kõige tervendavamalt mulle ja siis mingi kell otsustasime koju minna... sest noh,pmts olid viimased lood. Huvitaval kombel ma ei mäletagi väga paljut seal....aga ma ei teinud ju midagi.....vist? .... eeem....eeeeeeem.... Jah ma jään selle juurde et ma ei teinud midagi :D Enne lahkumist lugesin veel peale sõnad oma väga heale sõbrale/trennikaaslasele/bossile/autojuhile...kes vastas mulle midagi,mida ma pole tema suust enne kuulnud,aga mis tähendas mulle palju. Ja panimegi kodupoole. ST. Kristi veel jauras mingi kutiga ja siiiis panime kodupoole. Rääkisime ilmselt liiga valjult aga kõik vajalik sai välja öeldud. Ja peamiselt oli jutt sellest,kui hea meel mul oli et Kati ja Janek ka Otepääl olid,niiet et me ei pidanud Jaanuse ja Aivari sabas käima. Sest nagu ma seda ka täna Kristile formuleerisin. Sõltumatus on maailma kõige vabastavam tunne. Kui sa käid kellelgi järgi,siis see näitab neile,et nad võivad sind ära kasutada. Ja tol ööl seda ei juhtunud. Nad ei saand meile öelda,mida tahes,sest me lihtsalt polnud seal.. Meil oli oma super seltskond.
Öö ja hommik olid rasked mu jaoks! Kõik. Hommik algas minu jaoks seljanka ja kaneeli saiaga Edgaris,mille järgselt Kristi ja Urve vijandisse sõitsid. Hommikul tuumapohmelliga sai ka vastu võetud otsus,et teist päeva järjest juua ei taha,niiet ma lähen Jaanusega Tallinna. Terve päeva veetsin pmts Kati ja Janekuga. Käisime neil hotellis ja värki. Vahepeal ainult tõin ühikast koti Jaanuse bussi,mil me kohtusime ka Tiiruga ja Kristjaniga ka. Ja siis läksin Jaanusega staadionile,sest ma ei saand Katit kätte.... Noooo eriti awkward oli seal seista Jaanuse,Aivari ja nende nelja naisega.... mulle jäi tunne,et ma olen nagu UFO ja see ei olnud mu koduplaneet,seega helistasin meeleheitlikult Katile,kuniks ta lõpuks vastas ja ma jalga lasin! Näod olid nii Aivaril kui Jaanusel päris imestunud. Jällegi,sama teema,mis eelmine õhtu...WIN Peale võistlusi helistasin Jaanusele,kes pidi mulle kohe tagasi helistama. Läksin Katiga nende hotelli ja mängisime kaarte ja libistasime siidrit...mina värisesin külmakrampides ka...ei ole väga mõnus. Kuni lõpuks Jaanuse kohe 2 tundi hiljem läbi sai ja me Tallinna poole sõitma hakkasime. Vahepeal veel väike kebab Põltsamaal-NÄMM!!!! Tegelt oli väga normaalne sõit.. Rääkisime vist umbes terve aja...väga hea sõprus on vist arenenud... usaldus ka. Ja tegelikult oli väga hea,et läksin,ei oleks tahtnud teda üksi nii pikale sõidule lasta,ta ju ka magamata pooleldi,oleks veel magama jäänd. Koju jõudes aga oli ebameeldiv juhtum,kus ma oma kottidega sellili käisin ning põlvel läks vähe kehvasti. Aga tglt ma ei taha sellest põlve teemast üldse enam rääkida.
Täna terve päeva mõtlesin,et hakkan õppima...kell saab kohe 9,ma ikka veel mõtlen,et hakkan.... (ei hakka)
Homme koolitus ja töö,tavaline rutiin. Teisipäev kell 5 on rulluisu alakomitee koosolek,väga põnev (JA UUS) ja siis reede LOODETAVASTI Tallinn-Rapla-Viljandi. Laupäev : Viljandi-Võru-Kiidi ,Pühapäev: Kiidi-Otepää-Viljandi ja vist esmaspäeva hommikul Viljandi-Rapla-Tallinn! Plaan on nii,aga noo minu plaane rikutakse koguaeg :@ niiet kes teab!
Ahjaa,teine asi mis mind väga häirib on see,kui inimesed segavad mulle vahele,kui ma ei ole oma väga pikalt mõeldud lauset lõpetada saanud. Sest nad saavad alati valesti aru,kui nad lõpuni ei kuula! Seega inimesed,kuulake mind enne ära,kui midagi ütlete! Aitähh :D
