põhjakad 2012

neljapäev: Hommikune äratus oli 5.30ks seatud,kuid bioloogiline kell äratas kell 5.09...ei tea kas ärevus või mis. Samas oli positiivne arvestades,et ma pidin lõpuks pmts bussist maha jääma. Pesud,söök ,arvuti kotti (spordikoti saatsin endise treeneriga autoga) ja minek....nibinnabin jõudisn bussile ja sealt bussikasse ka. Ilm oli märg. Kuna ma suutsin paar päeva enne minekut täiesti haigeks (palavik,nohu ,köha-kogu kompott) jääda,siis oli seis päris kehv. Bussis võitlesin terve aja normaalse enesetunde säilitamisega. Magada ei suutnud, filmi vaadata ka ei suutnud.. istusin klapid kõrvas ja vaatasin aknast välja ,ise samal ajal korrutades,et mul pole paha. Vist töötas,sest hommikusöök jäi sisse. Otepääl panin kohe mäele ja sealt umbes 10 minutit hiljem juba lõunat sööma.... Best food is free food! :D Kuna asi oli väga märg ja sajune,siis hüpata ei saanudki. Rebisime kohtunike tornis kildu,mina hävitasin vihmametsi ja teised istusid niisama. Kella 5 paiku liikusime Pentagoni,et hakata vaikselt esindajate koosolekut ette valmistama-meie esimene kohtumine kõigi esindajatega. Jõime,sõime ja vaidlesime enne koosoleku algust,sest üks vend raius oma FIS-i reegleid,mis tõi kaasa endaga pisarad ja viha. Mitte minu poolt vahelduseks. Istusime siis oma kohtadele. Mina koos Ilmari ja Vahuriga siis kõige ees-like a boss!! ja alustasime koosolekuga. Kohe sai silm peale pandud norra treenerile....kelle tekitatud pulsist ei ole mu süda vist siiani toibunud ja ka kahele soome treenerile.... Radar oli täisvõimsusel tööl ühesõnaga. Kildu sai kõvasti ja ma naersin Ilmari inglise keele ja Vahuri telefoni numbri kirjutamise üle... Smartboard level -200

pilt ka.... Õhkkond läks kohe 7 korda vabamaks pärast seda. Ahjaa Vahuriga oli see nali ka veel,et tal oli norrakate telefoni numbreid vaja ja küsis mult siis paberit. Ütlesin,et kuna see on minu paber,siis on minu numbrid ka-NALJAGA. Aga ka Vahur pole suu peale kukkunud,niiet tegi mulle kohe ,norrakatele sellest rääkides ,eeltöö ära... Piinlik :D 

Okei. Pmts oli pillid kotti,sööma ja siis läksime oma toaga kohtuma .... Pmts klubist 700 m kaugusel,telekas,dušširuum,palju ruumi,köök,voodid,diivan ja.....tamtarara,piljardilaud on sõnad mis selle koha iseloomustamiseks sobivad on

Tegime alustuseks kohe ühe mängu,vaatasime selgeltnägijate tuleproovi,pesime,riietusime ,jõime (Roomet andis meile kasti red bulli....kahe peale.....eeeeeem :D ) ja läksime klubisse. Seal oli pääääris palju rahvast ja päääris palju tuttavaid,niiet all in all oli mõnus õhtu,ja palju jooki. Kuna aga äratus oli kell 5,siis otsustasime,et peost piisab ja tulime magama ära...

reede: Äratus oli kell 6.30. 7.25 olime väljas ja Roomet tuli meile järgi. Tegin siis mäel üksi mingeid asju kuni tuli Ilmar ja me läksime mäge mõõtma... kõmpisime siis täiesti üles välja ja tahtsime liftiga tagasi alla tulla,aga alt oli uks kinni,niiet me pidime uuesti üles sõitma ja trepist alla kõndima... fail. Mingi hetk tuli sinna juba rohkem rahvast ja tempo tõusis. Haarasin raadiosaatja ja kõndisin treenerite torni,kus Marius mind juba ootas... Reaalselt kõige sõbralikum vend.....EVER! Pärast kahevõistluse hüpet tuli teine norra treener ka torni,kes alguses oli päris vaikne ,aga pärast juba liitus meie naljanurgaga. Sommid kes olid muideks ainukesed,kes Otepääl elasid,olid harjumatult tõsised ja tagasihoidlikud (oiii kui petlik :D ) .... aga tglt oli mõnus ja tööd sai ka hästi teha.(somm ütles laupäev: et ma olin väga profesionaalne...kõrvad liiguvad )  Vist oli suht tihe graafik,kuhu kuulus lõuna söömine ja naermine (ma olen juba päris pro nende kahe asja koos tegemisel ja mitte ära läbudes) ja siis Mammastesse sõitmine. Läksime Kristiga Habeme ja Ilmariga so called MuPo bussiga. (Nimi on selline,sest see näeb täpselt mupo bussi moodi välja.. tumeroheline ja suur,sees on laud ja mõned istmed...ja laes on sellised heledad tuled. Ülikõva buss tglt) Mammastes läksime race office'sse,kus me olime suht unwelcomed ja siis olime vahuri ja ilmariga raja ääres ,oli autasustamine ja siis mingi hetk sõitsime Otepääle tagasi. Otsustasin,et jätan Mariuse püüdmise tahaplaanile ja keskendun sommi(de)le...ühele kindlale peamiselt.  Tavaline piljard,pesu ja riidesse. Laupäev oli peol päris vähe rahvast aga muusika oli hea. Eelmine õhtu oli mr.happyman klubis.... Noo ei olnud üldse väga hea muusika. (The awkward moment,when there's better dance music on the jumping hill then in the club)... Kuna unevõlg hakkas vaikselt maad võtma,siis otsustasime taaskord kell vara et oleks aeg Meranost üks salaami pitsa võtta ja koju kerra keerata.

Laupäev:  Saime kaua magada,pidime ALLES kell 8 ärkama. Enesetunne oli kehvapoolsem...ei teagi kas see oli tingitud väsimusest või alkoholist. Ilmselt nende kahe koosmõjust. Dušš ,puder ja mäele. Algne kava nägi ette,et selle päeval on kojuminek kah... Ajaline faktor jne... Pakkisime siis asjad autosse ja läksime mäele. Tegin tööd,rebisin Mariusega,kes võttis mu trepist üles mineku aegu koguaeg ....  ahjaa enne proovivooru algust kirjutasin eelmise päeva raporteid kui järsku kuulsin Heikot ütlemas,et kaks minutit stardini.... OIII kui kiiresti ma liigutada suudan!!! Üks tasane kuid selge faaaak,jope selga,mapp ja saatja kaasa ja jooooksuga üles. Rekordi tegin kindlalt! FUN factor to the maxxx. Peale võistlust oli väike arusaamatus,minu poolt...ja maailma kõige hullem asi Kristi ema arvates Kristi emaga ja siis läksime sööma. Oli vähe draamat jätkuvalt Kristi emaga ja me mõtlesime vaikselt masterplani kuidas me saaks veel otepääle jääda. Kristi läks emaga Mammastesse ja pidi terve aja sellest minu "probleemist" kuulama.. (upz) ... ja mina läksin Vahuriga ja naersin terve tee...jälle. tic-tac on märksõna.....ekslemine ka .  Mammastesse jõudes mõtlesime Kristiga oma masterplani edasi ja mängu tuli taas Habe....kes ütles et ta sõidutab meid Otepääle,jääb sinna ja viib homme viljandisse rongi peale... SUPRIIIM ...Meie Masterplan koosnes ka ideest norrakatele järgi tulla ,Otepääle peole minna ja siis öösel nad tagasi sõidutada ,aga kahjuks oli nende Ski federation täielikult nende nii kaugele sõitmise vastu... Käisime Kristi ja Habemega Hermanis söömas ja otsustasime siis,et davai, lähme ja võtame ikka juua ka...red bulli ju veel jätkus. Tegime siis piljardi -pesu -joogi- riided nagu ikka ja läksime koos Habemega klubi poole....ahhaa... auhinnatseremoonial ütlesin Vahurile et ta läheks ja ütleks soomlastele, et täna on afterparty klubis come back!! Tegi seda küsimata (ausalt ta on kõõõõõige kõvem Wingman EVER!!!! Täiesti MUST HAVE mees peol!!!) Norrakatega rääkis ka veel meie eest pärast! Läksime siis klubisse,kus pidime sissepääsu eest maksma :O ja rebisime endale kohe joogi ligi. Istusime veidi,rääkisime juttu,nägime Agot ja Heikot ja siis nägime et kolm soomlastest tulid kluppi...kaks vanemat kutti ja 1 noorem (Kalle). (Habe helistas enne,ta jäi meist Hermanisse maha,et sommid olid tulnud ja küsinud,et kuhu ta meid Kristiga pani.... ta vastas,et me läksime kleite triikima- HAHAH ) aga Jannet polnud. Jaurasin siis veel Kristile et krt miks Jannet pole jne... Lõpuks Kalle tuli meie lauda ja jäigi sinna... ... Teised kaks sommi olid ka vahepeal meie juures. Rääksin siis ühe vanema vennaga soome inglise keele segu ja üritasin aru saada mis ta räägib...lõbus oli,mulle meeldib soome keel,niiet hea õppimine oli,kui ma ei saanud mingist sõnast aru siis ta üritas selle inglise keelde tõlkida.... Veits imelik oli vahepeal,aga muidu oli okei..... Ja siiiiiiiis lõpuks ta tuli,Janne. Jõudsin veel Kristile jessjessjess öelda,enne kui ta meie lauda saabus-tantsides-ülivinge :D ja siis Kristi teatas,et on jah suht kena ja tantsis ka hästi..... mul oli mingi et...nononono... mul on tema peale ikka dibs... sul oli marius ja kalle,et rahune nüüd maha...  mul oli et wtff...endal on käsi alles Kalle taskus ja juba räägib,kuidas ta mult kuti ära rebib... Okei rääkisime siis Jannega igast asjadest ...ma olin ikka suht into him ... ja siis ta istus laua taha...üle laua siis minust...ja Kristi oli siis nö meie vahel...järsku näen kuidas Kristi kätt talle ümber paneb ja  flirdib.... Ma tahtsin talle kogu oma joogi koos kõigi nende jää tükkidega  krae vahele kallata.... fakk on vaja v? (ei,ma ei ole sellest üle saanud!) ....  ja siis umbes peo lõpus ütleb kutile,et oii,ma olen nii süüdi,et tglt sa meeldisid täiega Suzannele ja siis ajab keele talle kurku.... Vahemärkuseks veel,et Kristi ei olnud väga täis ja ta teadis VÄGA täpselt mida ta teeb! .... aa ja kui ta peo lõpus seda ütles,siis ütles mulle,et ta ütles talle ,et ta meeldib mulle....nagu see teeks kõik okeiks...  Ma ei unusta seda bullshiti kunagi..... Ahjaa... Kallega rääkisime mu tulevikust ja lubas (täispeaga :D ) et võtab mu Lahtisse appi võistlusi korraldama,sest ma tegin oma tööd nii profesionaalselt (hahaha ,päris naljakas on see,et ta ei tea ju väga :D ). Ühesõnaga ta ütles,et kui ma peaks tahtma Lahtisse minna,siis ma kirjutaks talle sõnumi või helistaks kindlasti,et ta organiseerib meile kõik mis vaja. Panin numbri kirja,aga kuna tal oli telefon "kadunud" (jope taskus) siis ta ei saanud mu numbrit kohe. Igal juhul kui ta üks hetk klubist ära kadus siis ta helistas mulle....7 korda ...ja Jannele ka ..sama palju....pmts ta helistaski mulle ja Jannele...vaheldumisi....järjest :D ...ja ajas pool soome-pool inglise keelset täiesti seosetut teksti ... Pmts ta oli vist juba Karupesas ja siis tuli ikka tagasi ja siis nad läksid koos Jannega lõpuks Karupessa (sest neil oli 1 sekund kainet mõistust kus nad said aru,et nad peavad kell 8 tõusma :D )...kust ta mulle veel 10 korda helistas ja lubas taksod ja kõik asjad kinni maksta kui ma sinna lähen :D ma ei läinud- sain ta juba ära veendud et ta ka magama läheks,ise juba teki all olles ja läks 2 minutit mööda kui mu telefon jälle värises :D ...siis ma enam vastu ei võtnud. Ta helistas veel paar korda ja siis vist vajus ka kreeni ära.

pühapäev: Ärkasime,sõime,sõitsime Viljandisse ja sealt rongiga Tallinnasse. Kalle veel kirjutas mulle,et näeme suvel ja siis kirjutasime veel veidi ja nüüd kodus .All in all oli väääga lahe võistlus,vääääga lahe kogemus TD assistendina ja üldse oli väääga mõnus,kui see üks seik sealt välja arvata.... Kindlalt väga head uued tutvused ja suppper toredad inimesed.... Ei jõua uut võistlust ära oodata :)

'

Kalle

Janne

Marius

eestlased

Ma ei mõista. Ma ei mõista miks eriti Eesti inimesed teistele halba tahavad... kadedad on...kibestunud on. Miks inimesed ei rõõmusta teiste pärast. Miks nad ei tunnista oma vigu. Miks on kahjurõõm kõige parem rõõm. Nädalavahetusel sain teada ,et mu  koht Otepääl on tule all. Tõmbas tujumeetri väga madalatele pööretele. Sõnumitooja oli see kelle peale esimene viha vaikimine läks. Alles eile sain aru (ma ausalt ei tunnista oma vigu väga kergelt),et tema pole selles ju ilmselt süüdi kui asi on nii nagu ta rääkis. Jõudsin juba peaaegu maha rahuneda,kuid helistasin siiski väidetavale pea tujurikkujale täna,kes ütles,et keegi on selle jutu,mis tema rääkis ikka päris tagurpidi keeranud ja tegelikult on nii,et minu kohta nende asjad ei puuduta...üldse! Mul oli juba pikk kõne valmis mõeldud,kuidas end ja oma kohta kaitsta. Esimene kord kus ma olin reaalselt valmis möirgama nagu emalõvi-nii oluline on see mu jaoks. Kui ma poleks seda teada saanud laupäeval,vaid mõnel tööpäeval,siis ma oleks kohe kõned peale võtnud ja möiranud,aga kahe päevaga olin siiski nii palju rahunenud,et küsisin alguses rahulikult (tsiteerides) - mis värk on?? ... Ma ei tea,kes selle jutu nii keeras,kas see jutt ikka on keeratud või miks seda tehti,aga nad ilmselgelt tahtsid mind endast välja viia ja see neil õnnestus. Järgmine kord olen targem. Targem olen nüüdseks ka selles osas,et mitte kedagi ei saa 100% usaldada. Ja mida kauem ma elan seda vähem inimesi ma usaldan,sest kõik löövad sulle noa selga,kui neil seda vaja on. Mõni rohkem mõni vähem. Aga asjaolud on sellised ,mis ei lase ka kõige ussimale ussile alati selga pöörata....samas tähelepanu nende tegevuse suunas on tõusnud ja muutunud.


Nädalavahetusel olin üle pika aja taas tallinnas väljas,mis oli üllatavalt tore. Kuigi mulle ei meeldi väga enam tallinnas väljas käia,sest peod on kuidagi nii...mittemidagiütlevad. Väiksemates kohtades -Otepää,Viljandi ka Tartu on peod kuidagi hoopis teistmoodi. Aga oli tore ja pühapäev läksin Siiri juurde Cessut hoidma,nad läksid Tartusse päevaks.

Techincal Delegat Assistant

Reedel 1 ajal hakkasime viljandi poole sõitma...mõtteid autos tuli riburadapidi geniaalseid ja teostamatuid,aga lõbus oli. Käisime veel kuskil kilodega küünlaid ostmas ja siis läksime Viljandisse. Juba nädala sees oli väike plaan reedel välja minna,samas ei midagi kindlat. Kõõlusime seal kahe vahel,aga kuna meil oli lihtsalt niiii külm Viljandis,siis otsustasime sooja põranda ja klubi City kasuks kesklinnas. Mõeldud tehtud,poole filmi pealt klapp kinni ja minek,pliit mille ees istusime ei andnud ka enam sooja ja veri kehas oli vist kinni jäätund nagu vesi järgmisel päeval kraanis,milleni jõuan ka kohe. Suretasin autot ja sõitsõitsõit linnaaa mis sinna minnaa võis alata. Kohale jõudes avasime krõpsu paki,joogi pudeli ja arvuti kaane ja vaatasime filmi,kuniks,nagu ikka, avastasime et kell on niiiiiii palju... Loobusime kella aja peale jooksmisest ja võtsime asja rahulikus tempos,milles sisaldus ka geniaaaalne idee,pudelile põhi peale teha... City on tglt täitsa okei klubi,rahvast oli vähe ja ühtegi Backstreet Boysi valikus polnud,aga Traffic oli okei ja ega me rohkem väga polnudki seal.... Soendasime veel autot 10 mintsa ja magama ära. Öö oli mõne jaoks lihtsam mõne jaoks raskem aga suht unetu mõlema jaoks. Hommik oli mõnel ikka veel lihtsam mõnel natuke raskem, aga tagasi Kristi juurde me jõudsime. Siis saimegi teada,et vesi on kinni külmund ja enne ei saa kuhugile minna,kui vesi lahti on suland... Ajagraafik my ass! Lõpuks saime liikuma liiga hilja ja sõitsime natuke kiiremini kui lubatud...eeem.... 92ga umbes 8-)...Elvas oli kerge paanika ,aga kõik oli kontrolli all,nii palju kui see üldse paanikas võimalik on. Külm oli ka,tegin midagi kasulikku vahepeal ja korjasin rinnanumbreid kokku...Lapsi oli kokku mingi 58!!! Hullumeelne,ma pole kunagi vist niipalju väikseid võistlemas näind.... alates 4 aastastest kuni Raikoni,kes on 21 ...normaalne. Urve möllas seal,sest kõik karjusid ja ma tegin omi asju. Pidevalt sai möliseda küll,et krabistasin,aga noh,who cares. Murdmaa rajal oli ka kõik plaanipärane,sain jälle mölised sest ma ei öelnud piisavalt selgelt mõne inimese jaoks asju ,aga ,again...who cares ja siis juba sõitsime Otepää poole,kus Jaanus juba ootas. Roomet ja Jaan tõid pitsat ka... mingi 12 karpi vist...igal juhul räigelt....Mingiks tüliks läks ka seal,kuna osad lapsevanemad tiirlesid nagu kärbsed meie pitsade ümber.... Kuigi need olid kohtunikele toodud...siis Kristi,va kärbsepiits ikka piitsutas neid eemale,aga said ka nemad oma osa... tervislik toitumine my ass igastahes. Siis olid vabatreeningud ja koosolek ja siis oligi kõik. Plaan nägi ette vääga rahuliku õhtut ja kindlat nulltolerantsi alkoholiga. Seega läksimegi ühikasse ära...käisime pesemas ja mõtlesime,et tglt võiks ikka kuskil istuda ja mingi kakao võtta,olgu,oti pubi ja tee/kakao,kus me siis otsustasime,et kuna come backi saab ju ikka tasuta,lähme külastame kohaliku öölokaali ka ära,juua ei osta! .... Come Backi minnes jõudsime baarileti juurde,kus me avastasime et rummikoks on pea sama odav kui mahl,niiet nulltolerants oli sõna mis jäi ukse taha... Aga piirdusime ühe joogi ja mõne tantsuga.... eriti haiglased vanamehed ajasid ka meile ligi,üks meenutas välimuselt mu vanaisa,mis oli ikka ERILINE turn off!!  Mingi hetk kui muusika enam nii hea ei olnud,mõtlesime Kristiga et nüüd on aeg lahkuda...aga mida polnud,oli garderoobi number...uuupzzz... Ei teagi kes või kas selle ära kaotas,aga algas operatsioon "Vabasta garderoobikaardike" .... Lootusetu olukord ja olime juba nõus selle 5 eurot ära maksma kui helistas Jaanus ja ütles,et ta tuleb ikka sõbraga kluppi... Olgu,ootame nad siis ära,ehk aitavad otsida.... Otsimisest ei tulnud midagi välja aga selle eest oli palju naeru ja juttu ja rummikokse ka.... Koju jõudsime 4 paiku. (Keegi oli me garderoobi numbri üles leidnud ,niiet 5 euri jäi ka alles-success). Hommikul oli ükskõikkuiraske,ausalt..prillid ette ja mäele,kus oli lõbus,sealt sööma,kus oli veeeel lõbusam (ma armastan tiimi söömisi,sest nohhh...NALI on märksõna) ja sealt mammastesse,kus sai veel nalja ja siis veel natuke ja siis ma jäin üksi. Pidin Jaani MuPo bussiga otepääle saama,sest Loidid läksid hoopis Tartusse. Kui mehed saunas olid,rääkisin Kristiga telefonitsi nende draamast ja mingi hetk saime Otepää poole sõitma hakata. Jaanus ei olnud veel helistanud,seega kõik oli positiivne. Bussi istudes üritas mäemees mind täis joota ja habe surnuks rääkida seega teesklesin 45 minutit et magan...peaaegu olekski magand,aga mõtlesin,et kurat teab mis siis juhtub. Hea seltskonnaga oleks see buss üks üleprahi asi!!! partybus! Otepääle jõudes pmts hakkasime kohe tallinna poole sõitma,kus ma vahepeal üle istmete pagassi ronisin Jaanusele red bulli tooma ja kohustuslik Põltsamaa kebabi punkt oli ka.

Jaanus läks esmaspäev Norrasse mingites töö asjades ,vähe ei oleks tahtnud ka minna... ja mina passin kodus... nädal on kohe läbi ja nädalavahetusel ei olegi Otepääle minekut...lausa imelik on!! Väga imelik,aga selle eest on juba järgmine neljapäev minek....LÕPUKS on põhjakad käes. Pole küll JMM või COC aga asi seegi!!! Klubi on ka terve nv lahti,mis on positiivne.. niiet näpud püsti!!
Sain Roometilt raportite põhjad niiet need peaks ka nüüd korda tegema ja siis on vaja master plan järgmiseks nädalaks välja mõelda... Hetkel on plaan kõik läbi helistada ja küsida kes mind peale võtaks,kui see ei tööta siis on plaan spordikott Rompsi auto peale visata ja ise bussiga minna (ta ei tea veel sellest plaanist :D ) ja kolmas ja kõige kehvem plaan on minna bussiga ja kogu tavaariga!  Aga see kõik on lihtsalt igat pingutust väärt!!! Ma ei suuda ära oodata!
Kirjutasin Joe'le ka,et ma lõpuks saan sinna suunda liikuda kuhu tahan ja et olen põhjakatel TDA ja ta ütles,et tal on mu pärast hea meel!!


USKUMATU! Täpselt aasta tagasi võtsin ma vastu otsuse,et ma üritan teha kõik,et KUNAGI saada TD-ks ja saatus lihtsalt on mind seekord nii palju aidanud,et aasta hiljem olen ma (küll paberiteta,aga) rahvusvahelise võistluse TD!!! Uskumatu,U S K U M A T U!!!




Leidsin sellise asja oma google'st.... kahju et ma oma vanaema kunagi tundma ei saand õppida.

http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Tea_Tahk

Muutused paremaks,muutused halvemaks...neid mõlemaid on elus vaja.

On kehvemaid asju ka,nagu näiteks suunatule ära lõhkumine ja auto risti teepeale keeramine,aga need on läbi ja kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja!

Aga häid asju on ka! Rääkisime eelmise nädala keskel Roometiga. Pidin helistama ja rääkima kiirelt nädalavahetuse ööbimisest ja lõpetasime kõne pea 10 minutit hiljem. Lõbus. Rääkisime igast asjadest ja seal hulgas tuletasin ka põhjakate probleemi meelde. Et tahaks midagi organisatoorselt poolelt teha. Pakkus mulle seda ja teist ja küsis,mis ma ise teha tahan. Jäi siis selline poolkindel jutt ESL TDA-st ... Sain Siiriga kokku ja Raudalu poole sõites helistab Roomet ja ütleb,et pani mu juba eestikatel TDA-ks... Ametikõrgendus ajjjjeeee

Külma tõttu jäi laupäevane kahevõistlus ära,või õigemini lükati sellele nädalvahetusele. Seega võtsin vastu otsuse,et lähen pühapäeva hommikul Jaanusega Otepääle ja pärast jälle tagasi. Saime kokku ülemiste hotelli ees,kus ma külmetades bussi istusin. Sõitsime,jõime kakaod,sõitsime,jõime kohvi,sõitsime,jõime kakaod ja jõudsimegi kohale. Tartu statoilis nägin Katsi ka...random. Jõudsime kohale ja passisime. Jaanus oli täiesti igav,sest ta oli nii väsind. Kristi oli imelik ja muidu oli okei. Ülemusest Jaanist sai ülemus Ilmar kes reaalselt nõudis et ma teeks asju nii nagu peab,ehk et viibin võistluste ajal treenerite tornis. Roomet printis mulle mingi hunniku TD pabereid ka...lõbus!!! Tglt oligi lõbus,ronisin torni kus olid Andrus Ilves,Toomas Nurmsalu,Jaan ja Tambet ja noo nii lõbus oli kuidas nad Ilmarile ära tegid(oma tahtmise läbi surusid) ... ma lihtsalt naersin kõrval. Pastaka viskasin ka alla...see ei olnd nii lõbus... aga soe oli,väga soe. Hommikul minnes näitas termomeeter -36t kraadi...päikse käes oli aga soe,väga mõnusalt soe.  Olin võistluse ära,kus ma sain üle küsida inimestelt kas kõigil on head tingimused ja mingeid pabereid täita,mis oli ka tore...Ühesõnaga kõik on väga tore. Jutt jäi et sel nädalavahetusel ka teeme korralikult TD asju ja siis on põhjakatel ka täitsa mõeldav lootus head tööd teha :) Sealjuures on veel mõningad agad mis Roometile selgeks pean tegema,aga ma usun et saan sellega hakkama,loodan :)

Praegune plaan näeb ette reedel minekut viljandisse Urve ja Kristiga tallinnast!! ja siis laupäev Elva ja õhtul Otepää ja siis pühapäev Otepää ja murdmaa mammastes ja siis kas viljandisse või tallinnasse,sest Jaanus peab rootsi või õigemini norrasse sõitma pühapäeva õhtul.

Ei eitagi,et mul on uhke tunne:

PS. Kui pühapäev linna sõitsime siis istusin bussis jopes,ja tegelikult oli seal jumala soe,aga mul olid millegipärast külmavärinad (sel aastal on mul koguaeg külm...ma ei mõista miks) ... Autot tööle pannes ma olin eriti tugevates krampides. Mul on külmavärinad reeglina eriti karmid,kus mul on tõesti tugevad krambid (mitte üldse mõnus tunne) soojenesin siis mõnda aega ja püüdsin hästi lõdvestunud olla,et suudaks koju sõita. Igal juhul sain eile Siiriga kokku kui vaatasin,et Jaanus helistab...mõtlesin et unustasin miskit bussi või võtsin ehk liiga palju kaasa,aga ei... ta helistas lihtsalt ,sest tundis muret,ega ma haigeks ei jäänd... Ükski mu sõber pole lihtsalt sellepärast helistand.... nii südantsoojendav. :D

Sellised hetked ja mitte ainult too juhus Jaanusega vaid ka Siiriga näiteks koos oldud aeg ja ka teistega toredalt veedetud aeg meenutavad mulle kui hea meel mul on,et mul niiii head sõbrad on! Eriti head on need hetked siis,kui mul on maailma sitemad päevad ja nad enese teadmatagi suudavad mu päeva 10 korda ilusamaks teha!!

AITÄHH TEILE SÕBRAD!!!! Ma armastan teid kõiki!!!