Esmalt kiirelt Tallinna võistlusest! Eelmine nv oli siis Nõmme MingiAastaaegÄkkiTalv? võistlused.
Tegime tarka töö nägu laskesuusatamist vaadates
Roomet le tuulemõõtja
Põhiline märksõna selle nädalavahetuse ajal oli KAOS! Ärkasin laupäev kella 8 paiku ja pidin kodust läinud olema kell 9. Mäele jõudsin 10ks...mõnus kui mäest nii kaugel elad..või siis mitte. Treeningud olid ja ma passisin niisama. Veidi imelik oli,sest noh Kristiga suhtlus oli väheke teistsugune... Rääkisin seal poistega kuni Roomet tuli. Roometi juurde jalutades kõndis mu kõrval Priit kes eriti nukra näoga seletas,et parkis enda auto üliheasse kohta,niikauaks kuni see lumest läbi vajus ja kinni jäi. Operatsioon päästke Priidu auto võis alata,kaevasime ja lükkasime ja toppisime igast asju rataste alla aga ei midagi. Lõpuks Ilmar on Nissan Navaraga tõmbas välja. 11.45 alustama pidanud koosolekust polnud haisugi. Juss,kes oli võistluste juhataja jooksis ringi ja tuli aina haigemate ideedega Urve juurde,et too muudatused teeks. Viimane piisk meie kõigi ,normaalsete,karikasse oli idee,mille käis välja Otepää treener,et tema poisid kes peaksid M12s hüppama ja 25lt mäelt,võiksid hüpata arvestuse sees ,aga 18lt.... eeet....MIDA? ... Okei,see tõmbas korraliku vaidluse üles ja eriti teravalt sai sõnadega peksa Roomet,kellele see treener ütles ikka väga mitte meeldivaid asju... Ette rutates ütlen,et lõpuks hüppasid kõik ikka omalt mäelt ilma igasuguste probleemideta. Läksime siis väiksele 10 meetri mäele,mina Roometi tuju tõsta püüdes-ebaõnnestunud üritus...kunagi ma suutsin seda palju paremini. Natuke soigusime seal veel mõne inimese rumalusest ja tegime siis oma mõõtmisi päikse käes. Päris pöörffi oli. Natuke enne viimase vooru lõppu otsustasime väikselt jalga lasta ja 18/25le seda meeletut lennumäe tuult mõõtma minna. Minema ei lennanud. Vahepeal seal osad vennad ikka draamatasid veidi üle,aga üldiselt oli okei enamvähem. Otsisin Roometit taga ja kui ta leidsin läksime alla ära suuski mõõtma jälle. Üks poiss kukkus päris valusalt ja oli isegi sireeniga kiirabi,aga tal ei juhtund midagi väga. Kaklesime all lauduritega ,rääkisime kui kehvasti on mäelt väljasõit tähistatud ja nautisime oma pluss 7t kraadi ja päikest. Roomet üritas päikest võtta.... ilmaga oli päris vedu igaljuhul! Läksime siis mäest üles kui me enam päikse käes seista ei viitsind ja vaatasime kuidas kõik värisesid... kerge kahjurõõm. Tempokalt Roometiga alla murdmaarajale ära. Rääkisime veel veits plaanidest ja tulevikust. Ja siis ruttu rada paika ja bännerid üles..... Täitsa kohe kodune tunne oli bännereid üles panna,nagu oleks tagasi suves :D Mõeldes Jaanusele. Lõpuks külmetasime end ogaraks maailma pikimal autasustamisel ja siis sain Priiduga mustakale kust koju sõitsin. Vist jõudsin koju mingi 8 paiku ja sain esimest korda süüa peale hommikusööki... Põhimõtteliselt olin valmis end juba välisuksest sisse närima. Sorry valetan,Roomet jagas red bulli,niiet purgi red bulli ikka päeva peale sain...kuigi seda vist ei saa väga söögiks lugeda. Magama vajusin vist päris kiirelt. Hommikune äratus lükkus aga veel varasemaks...isegi vist miski enne 8t. 8.30 igal juhul olin kodust väljas... Mäele ja koosolekule,mis seekord isegi peaaegu meenutas koosolekut. Mingi jaur käis nende protokolli muutmiste üle,aga me läksime ruttu Roometiga jälle alla ära. Mõõtsime proovivooru ära ja hakkasime üles kõndima kui vaatasime et osad poisid on juba torni ronimas,kuigi alguseni oli veel üle poole tunni aega. Roomet veel naljatas,et me olime nüüd all,et nad siis ruttu muutsid ajakava ära kindlasti...jõuame üles ja nii ongi... püüdsime kohe Jussi kinni ja küsisime et mis värk on!? Juss siis seletas midagi et keegi ei näind jne... Me siis ütlesime,et meie ei ole sellega nõus,aga meie juttu keegi ei kuuland ja me olime vähemuses. Läksime Roometi auto juurde veel kiirelt ja kuulsin kuidas Võru ja Otepää treener Jussi peale niimoodi lõugama pistsid kui nad said aru millest me rääkisime. Päris karm päris karm!! :D Tuju tõmbas jälle miinusesse. Peale hüppeid sõime Heikoga Roometil kaasas olnud pitsat ja läksime siis alla ära. Arutasime jälle veits maailmast ja ilmast ja tegime oma suusahüppe mõõtmiste tabelid korda samal ajal Laskesuusatamise mk-d vaadates. Han,Kail ja Tamps tulid just soomest ja hüppasid ka korra alt murdmaarajalt läbi. Siis oli suusatamine,autasustamine,draama selle ümber,kes lõikas rajal kes mitte ja mida teha...lõpuks tegi otsuse meie KOMMENTAATOR(????!!!!!!) Heiko ....mis oli minu arvates veidi ebanormaalne,aga noh,mis seals ikka ja peale autasustamist oli siis meie nö väike koosolek Roometi auto ümber,kus kõik,eriti jällegi Heiko targutasid nii et seda nägu. Kui oleks olemas selline asi nagu motivatsioonimeeter siis ma nägin päris reaalselt Roometi silmist kuidas see ikka väga miinusesse ära kukkus.... Lõpuks saime minema. Burks hessist ja koju... ma arvan et hea kui ma uksest sisse sain too päev aga siis vist oli küll suht automaatselt unemaale. Teisipäev viisin Roometile paberid pärast seda kui ma Nõmmel olin ära käinud. Tal oli sünnipäev ka.. viisin talle shoksi ja paar puud vihmametsast (ma arvan et see hunnik pabereid võis olla umbes paar puud) ja ta tõi mulle vastu kringlit ja red bulli... Sõbralik vahetus :) Nüüd on mul suusahüpetega väike paus sees,enne hooaja viimast võistlust Otepääl 23-24 märts ja pidulikku hooaja lõpetamist ööklubis Come Back. Sel nv- 17 on Kiidi Lennushow,kuhu ma kahjuks jälle ei jõua. Ma pole Kiidi Lennushowl veel kordagi olnud. Kord ei ole mind eestis,siis jälle ei saa minna... Ehk järgmine aasta!
No comments:
Post a Comment