Aru saamise asjus..

Mõtlesin üks päev selle peale, kuidas ikka saatus mõned asjad kokku mängib. Kui ma oleksin Olympicusse tööle läinud ei oleks ma mitte kuskil...(no tähendab, Olympicus oleks, aga see võrdubki ei kuskiga)  Praegu teen ma aga midagi, mis mulle väga meeldib. Ja ka prognoos on hea. Kui ma oleks kõik metsa saatnud ja Norrasse läinud kui mul oli võimalus, siis ma ei oleks ei suusaliidus ega rulliklubis seal kuhu ma olen ennast töötanud praegu. Ma tuleks kuu pärast Eestisse ja imeksin sama targalt näppu kui aasta tagasi Šveitsist tulles. Kui mul pole isegi midagi kindlat, vaid lubadused ja mõtted, siis neist piisab, et mind just praegu õnnelikuks teha. 
Põhimõte on siis see, et kuigi mul oli Arvatolt pakkumine ütlesin ma selle viimasel hetkel ära. Miks? Sest mul oli hullumeelne nädal Jaanusega, mis koosnes kõvast arvust kohtumistest ja hunnikust motivatsioonist. Reaalne oli aga, et kui ma oleks tööle läinud, poleks mul puht füüsiliselt aega olnud rulluisu asjadega tegeleda tasemel, mis ma oleks tahtnud. Pärast pikki arutelusid ja ühte otsustavat (tõsist) telefonikõnet sain ma siiski mingil määral kinnituse, et ma päris hätta ehk ei jää ja otsustasin Jaanusega jääda. Sinna vahele on sattunud veel mõned solvumised, mõned blokkimised ja veel mõningad asjad, aga üldiselt on meil kõik hästi ja tööd saame ka tehtud... natuke. Ja no nalja saab meil alati kõvasti. Täna just käisin "tööl" ja siis töötasime jälle mingi lõdva 4 tundi ninapidi üksteise arvutis. Tore oli. 
Niiet olukord on mulle rõõmustav. Roomet arvestab minuga, küsib minu arvamust ja hindab seda.. Nüüd on see hooaeg läbi ja jääb suve võistlusi ja LOODETAVASTI TD seminari sügisel, ootama... Jaanus räägib peakohtuniku ametist (mis on ausalt jalga väristama panev) ja kõigist muust sajast ülesandest, mis tähendab, et ka tema usaldab mind.... Isegi kui vahest tunnen, et saadaks kõik pikalt......kuu peale... Siis tglt olen ma hetkel täpselt seal kus ma olla tahan.... ja loodan vaid, et tulevik tuleks veel helgem! Vähemalt on usk ja lootus minu sisse naasnud.
Kolmapäeval on suusaliidu ametlik lõpetamine laeval... ( Eriti uhke tunne oli sinna kutse saada :) )
Ja siis pea kuu aja pärast on esimene rullituuri etapp, millele eelnevalt on nii palju tööd teha, et paha hakkab. Aga kui ka raske on, üritan endale meelde tuletada, kuidas see kõik mulle kasuks tuleb ja kui väga ma ikkagi seda tööd naudin. Jätkuvalt uskumatu.. Aasta tagasi, kui keegi oleks öelnud, et ma olen aasta pärast sellistel positsioonidel.... ma oleks nad kuu peale saatnud... Pikalt ja otsejoones! 

Ei taha nüüd kõlada nagu iga teine inimene,aga

KÕIK HALB ON MILLEKSKI HEA!!!

PS.1 - Paar viimase aja nalja ka Jaanuselt:


Jaanus:"Võiks 3-4 paiku kohtuda!" Mina:"Kell 5 sobib küll jah!"  Hilinemiste asjus
"Kaitsmed on olulised, sest algajad kukuvad ju ülevalt alla!" Gravitatsiooni asjus
Jaanus:"Mis kell sa minema hakkad?" Diana:"Tahad must juba lahti saada jah" Meeste sõnastuse probleemide asjus.


Mul on igastahes lõbus :D




PS.2- Sain endale uue meili aadressi. Lihtsad rõõmud lihtsad rõõmud! :)