Ja isegi kui vahest tahan minna vana hea tuntud asja juurde tagasi (kaalun vahepeal taas võimalust), siis peale segadust peas tuleb jälle selgushetk..no selline "Wattafakkk sa mõtled...lollakas, mine tee nüüd midagi selleks, et oma eesmärkideni jõuaksid!" Ja mul on hea meel, et latatara mina, ei ole neist kellelegi rääkinud.... ei ole mingit parastavat kahemõttelist küsitlemist, lamedaid nalju ja ebausku... See paneb ilma võitlusmomendita ja ära panemis vajaduseta pingutama... Ma vihkan vahest, et ma nii võiduhimuline olen... Ja te nagunii ei mõtle välja, mis need on, niiet ärge eeldage :)
Ja see lugu on lihtsalt ka väga hea!
Ma nüüd üritan selle ripiitimisest lahti saada, muidu see lugu ei meeldi mulle varsti enam.
No comments:
Post a Comment