Lõpuks on ära teenitud puhkus/seminar käega katsutav. Olgugi, et vahepeal olin kindel, et jätan minemata, siis otsustasin lõpuks oma südame järgi otsuse teha ning kolmapäeval istun taas lennukisse.... ja kuhu? ... Zürichisse, mul ju muid kohti pole :D Ehk, et 5-7 september on Einsiedelnis Obmanide seminar, milleks siis aasta alguses mind ülendati.... Ma olen esimene (ja AINUKE) naine seal seminaril....awkward :D Tutvustusring juhei!
Miinus ja ärajätmise põhjus oleks olnud 7. septembril toimuv Tallinna RUM, mis on meie sarja viimane etapp ja mille nimel olen kannatanud inimeste sõimu ja vastanud kõnedele ja meilidele kell 1 öösel.... Ausalt, selles osas, sellest tööst, mida teen, ei ole mitte mingit (!!) naudingut! Aga olen suutnud kõik halva ära kannatada, endal pidevalt südametunnistus piinamas.... nevertheless ma lähen Sveitsi. Lõppkokkuvõttes, ei olnud ülemusega ka väga hull midagi....ta ilmselt seedib seda teksti alles ja võibolla mingi laks veel tuleb, aga vaevalt.
Vahepeal küll olid Sveitsi tripiga ka ärevad hetked, kui mu üks ööbimine ära kukkus ja teised inimesed lihtsalt mu kirja ignoreerisid, aga hetkel tundub, et kõik on lahenduse leidnud. :)
Ausalt, ei jõua ära oodata!!
Loo moraal on, et kui asi tundub õige ja su soov on nii tugev, siis ei tohi lasta südametunnistusel end tagasi hoida.... vahel (!) tuleb mõelda endale ennekõike :)
