Uuh,ärev aeg... again

Et siis... plaan oli selline,et reedel rongiga viljandisse (kristi tuleb raplast peale) ja sealt Kristi saab auto ja sõidab Otepääle...perfect plaan,ainult et tundub et nii ei lähe...
Kuna ma olen karkudel siis on läbi Otepää jalutamine samuti suhteliselt kahtluse all... Kristi ei tea ka kuidas ta läheb või millal.... Niiet olen jälle portsu otsas kuidas Otepääle või vähemalt Otepää bussijaamast edasi saan... probleem. Kirjutasin Jaanusele meili ja küsisin talt Jussi numbrit,mille ta vääga kiiresti mulle andis..taaskord positiivselt üllatunud :) ... Ta ikka üllatab mind viimasel ajal heas mõttes :) . Helistan homme hommikul Jussile ja hoian pöialt,et ta ikkagi Otepääle läheks,kui temaga ei saa,siis loodan veel Kristi ema peale ja kui muu ei aita,siis tuleb oma neli jalga kokku koguda ja jala minna...lootuses et ma leian hiljem kellegi,kes mind hädas aitab :)

Sain mõni hetk tagasi meili järgmise nädalavahetuse võistluste kohta. Kus nägin üllatavaid nimesi üllatavates kohtades.... Mul on hea meel nende üle... Mul on aga kurb meel et minule sellised võimalusi ei pakuta..kasvõi natuke tõusta....
Mul on tunne,et mu püüdlusi ei märgata ..ei seal kui ka ühe teise inimese poolt ja see teeb vähe kurvaks...
Ei tea kas ma aitan enda arust rohkem kui teiste arust või olen igasuguse aitamise puhul liiga alandlik ja tagasihoidlik olnud .... Aga ma olen jälle sellises olukorras kus ma ei tea kuhu edasi või mida veel...
Mulle tundub et ma pean ennast vähe eemaldama ja lootuse mõneks ajaks kõrvale jätma. Teen seda mida teen ja mõtlen niikaua kuhu suunda edasi liikuda. Sest fakt on see,et ma ei saa kunagi õnnelik olema kui ma ei jõua sinna kuhu tahaksin oma algatusel. Lihtsalt mul on tunne,et mul on järjekordselt ees tupik,kus ma ei tea,kuhu edasi....
Võibolla peaks taas lahkuma...

Otepää esimene päev

Eile hommikul käisin perearsti juures haiguslehte pikendamas. Küsis mult siis et kas on turses ka,ütlesin et veidi,et kas tahate näha kui palju...mille peale perearst ütles:"Ei,mis ma tast ikka vaatan,ega see turse selle pärast ära ei lähe kui ma vaatan!" .... aa siis ,no jah :D
Mingi kell helistas Jaanus ja ütles ,et kolmveerand viis võiks sõpaka statis kokku saada (Olles eelnevalt pakkunud varianti mulle järgi tulla,millest ma loobusin sest no milleks selline ring teha-niigi tegi ta juba ringi et ma laagrisse ei peaks sõitma ) ... Kuna ma pole oma kõndimise tempos väga kindel,siis jõudsin statti mingi 10 enne kolmveerandit....jaa ootasin ja ootasin ja ootasin kuni ta lõpuks paar minutit peale 5e jõudis...no pole hullu. Sõitsime veel Laagrisse et võtta peale üks Jaanuse sõber ja tolle poja sõber ja hakkasime tartu poole sõitma .Teepeal nägime liiklusõnnetust Mootorrattaga kus mootorrattur oli bemmile tagant sisse sõitnud ... Päris karm,bemm oli aukus ja motikas päris vanaraud. Kella poole 8 paiku,kui Tartuni oli veel paarkend kilomeetrit,helistas mulle Marguse Puhkekeskuse tädi,kes küsis kas ma 8ks jõuan Margusesse.....ööööm...vist jääb tsipa hiljemaks. Ütles et paneb võtme prügikasti alla ja toa võti on leti peal. Läksime veel Tartusse kus Jaanus pakkus,et ma võin nendega sööma minna...okeika. Jõudsime otepääle kell 9,sõitsime GMP clubhotelli,mis on väga luks koht...(sama koht kus Jaanus ka viimati ööbis) Läksime kuskilt uksest sisse,läbi mingi koridori kus oli köök ja jõudsime kuskilt ametikäikude kaudu restorani. Üli luksss oli kõik...vist kõige ilusam restoran kus ma söönud olen. Istusime siis seal,sõime mingeid restorani toite ,teised jõid (ma jõin jääteed,faking tabletid-mille mulle just meenus ma unustasin võtta-fck) . Ja pärast tulid restorani töötajad ka meie juurde ning jõid seal. Üks kokk oli mega kena...mingi hetk võttis teine kokk mu autopeale  ja tõi Margusesse,kus õnneks ükski venemaa koondislane (kes siin ka ööbivad) seda võtit ära ei võtnud ja ma sain ilusti uksest sisse ja tuppa,mis on seekord veel luksim. Nüüd on kaks tuba, ja siis see ülemine korrus ka,nagu viimati... uhke uhke!
Hommiku käoisin sõin venelastega,kes tulid juba trennist :O ,kell 8 ja nüüd ootan Jaanust,kes ei kõlanud just kõige ärkvemal olevamana kui ma talle kell pool 9 helistasin (me pidime 9ks mäel olema-ups :D ) Ja lubas helistada kui sõitma hakkab ja nüüd on kell 5 enne 9t ja ei kippu ega kõppu :D
Aga ma peaks nüüd oma tablette edasi otsima :)

Suuga teeb suure linna,käega.....

Hakkasin eile võimalusi otsima kuidas ikkagi Norrasse,Lillehammerisse õppima saaks minna. Vaatasin kust korteri kaaslaseid leida ,tööd jnejne...ja jõudsin ikka veel järeldusele et mitte kuidagi kohe ei vea välja.
Siis hakkasin austria suusakuurortidesse tööd otsima...aga kuna seal oli mu profiiliga mingi jama ,siis ma vihastasin ja andsin alla.
Täna võtsin lahti jõusaalide koduleheküljed ja hakkasin endale jõusaali otsima. Nüüd olen kahevahel. Üks tundub parem ,aga teises saab vist sama raha eest rohkem...niiet ei teagi lõpuks mis saab. Kahjuks peab mu entusiasm edasi lükkuma sest enne 22st ei saa ma nagunii midagi teha ja loodan et raha ka kuskilt juurde tuleb :)
Homme igal juhul Jaanusega otepääle..loodan et tuleb tore tripp ja kargud jäävad ka terveks :)


Peace out

Meanwhile at home

9 sept. Võtsin oma koti ja istusin väga närvilisena bussi... Minu närvilisuse juures on aga see asi,et ma olen kahte moodi närvis. 1. Ma olen tõesti väga närvis,sees voolab adrenaliin ja kõhus on liblikad-süda on paha. Ja siis see närvilisus mis mul viimasel ajal on koguaeg,kus ma lihtsalt mõtlen et pean närvis olema ja siis olengi....Samas tglt mõistus on mul jumala rahulik. Aga ma igatsen seda täiega närvis tunnet... Eniveis istusin siis ennast närvis olevana ette kujutades bussis ja sõitsin Ortopeedia arstidesse. Kohale jõudsin umbes 15 enne 8t. Andsin andmed ja viidi üles..loomulikult unustasin maha oma sussid,aga pole kõige hullem. Istusin ja ootasin õde. Kohe pidin riided vahetama ja minek. Olin arvestanud pärastlõunaga,aga tegelikult oli see suur kergendus. Narkoosi arstid olid mega normaalsed ja sõbralikud... Päris üllatav kohe. Ütlesid,et täna külmetusele teeks ehk seljasüstiga...ega mul muud teha polnud kui nõustuda. Laman siis küllili seal ja 5 minutit torkisid seal...tundus nagu terve igavik igastahes. Vahepeal läks närvi vastu ja pidin pildi taskusse pakkima. Nad andsid alla ja tegid üldnarkoosiga. Ärkasin veel opilaual,kümetasin ja janutasin. Magasin veel ärkamistoas ja palatis edasi kuni esialgu kiirabiauto ja siis Rahu hääl mind üles ajasid. Siis oli juba lõunasöök ka. Palatikaaslased olid 2 tüdrukut,mõlemal ka põlveopp,aga mõlemal kergem. Mingi aja sai igatahes nendega suhelda. Ema tuli ka külla,tõi sussid. Kell 4 said nad mõlemad välja ja ma jäin üksi.... Reaalselt surin igavusse seal.... Istusin ja vaatasin seina ...reaalne jutt. Õnneks on mul nutitelefon,niiet sain teistega ka suhelda,kuigi enamus olid kõik väljas või tegid midagi targemat kui internetis istumine. Järgmine hommik äratas õde mind kell 6,et kraadida. Siis uuesti et jääkotti tuua ja siis tuli õde et antibiootikumi süstida. Magamisest ei tulnud enam midagi välja. Ootasin sööki ja arsti,kes mu juures esimesel päeval ei käinudki. Kutsusin Siiri järgi ja pidin veel tund ootama et siduma saada. Seal ka mingid residendid...täitsa piin... kolmekesi sidusid mu põlve ja panid ikka liimi koha õmbluste peale...jube lahe. Igastahes lõpuks sain koju. Valu ei olnud terve aja jooksul üldse hull,mis mind üllatas,sest Merka ikka hirmutas mind väga korralikult. Ja nüüd hullun suht kodus,kuig tglt väga ei hullu enam,esimene päev oli igav ainult. Aga olen siin nüüd vaikselt tegevust leidnud / otsinud. Sääred on krampis,niiet täna kuskil ei käinudki. Naudin vabadust,et saan terve päeva häbi tundmata hommikumantlis ringi käia. MHM!!


Avastasin täna täitsa juhuslikult sellise ala nagu bmx supercross...pole kunagi kuulnud. Tegelikult see polegi peamine... Seal oli üks ÜLIKUUUUM kutt. Nimi on Marc Willers.. kõige paremad pildid on www.swatch.com ja sealt pro team ja marc willers  .... OOJAAA

hirm

1 päev operatsioonini.
Sees on segased tunded.
Kõige enam loodan et opp ikka toimub,sest kuigi ma pole peaaegu kunagi haige,siis just nüüüüd suutsin mingi viiruskülmetuse hankida,how FUN is that! Aga loodan parimat.
Õnneks on Siiri niii hea ja toob mu ratta autoga ära,niiet täna on ainult kiire trip Piritale enne tööle minekut,et Jaanusega otepääst rääkida ja siis tööle ja siis koju ja magama ja homme hommikul pöidlad pihus Haiglasse..... Vaatame mis saab,aga Merka hirmutas mind juba nii,et see on kõige hullem valu mida ma kunagi tundma saan.... Niiet...

HIRM

Viimane rullituur aastal 2011 :´((((((((

Neljapäev: Võtsin oma ratta ja sõitsin tööle...poolel maal avastasin et mul pole pidureid... käsipidur,ehk tõmba juhtmest piduriklotsid kokku töötas Raudaluni ära. Ulme väss oli peale sõitu. Võtsime siidrid ja läksime sauna... Mingid tõnise kursaõed olid tiba imelikud,aga muidu tore üritus. Positiivne on see,et ma saan juba Tõnise ja Madisega päris vabalt rääkida :) Madisega sai nalja ka :D
Reede: Hommikul peale 2-3 tundi und oli äratus ja kolistasin Siiri ja Liisiga mustakale. Väike mäkiring ja muud tegevused. Siis emaga Kristiinesse ja koju ja voodisse. Otserünnak... Mingi hetk rääkisin Jaanusega ja kohtusime et Piritale sõita. Siis sain ka teada,mis ratta võistlus Pirital on. Oli Jüri Ratase Rattavõistlus. Kohe esimesel õhtul kohtusin ka Jüri Ratasega. Väga fäänzi :D ... Tuli kohe ilusti ja tänase meid ette ja värki,päris naljakas oli. :D Palju ei saand teha ,niiet Jaanus viis mu koju ära.
Laupäev: Äratus mu telefonis (mis kannab nime Rullituur/ Jaanus ) äratas ebanormaalselt vara (nagu ikka) kell 5.25 OIIIIII kuiii raske oli tõusta! Reaalne jutt! :D Dušš ja kell 6.15 oli Jaanus mu maja ees. Bussi ja Piritale...siis oli liiga palju tööd ja tegemist,kuniks võistlused läbi said ja pidime jälle kõik selle jama kokku pakkima. Jüri Ratas jälle tänas ja tänas .... hästi naljakas kutt :D Tegid siis koosoleku,peale võistlust,kõik rääkisid,et ei väga hästi läks ja ta ikka küsis,et aga rääkige mis halvasti oli,ja kui keegi midagi halba nagu ei leidnudki,siis ta ei uskunud :D Igal juhul,meie panime asju kokku kui Jaanus koosolekut pidas ja tegime väikse burksi ja siis juba asjadega Jürisse. Selleks ajaks olin juba pmts tühjaks pigistatud.... Käed,jalad,mõistus vaevalt vaevalt liikusid veel,aga ma ei vingu VÄGA ,seega tegin edasi. Mingi hetk saime rämeda paduka,panime oma asjad veel ära ja sõitsime koju ära. Kodus vaatasin veel jalka algust ja kukkusin siis ära.... Väsimus oli meeeeletu! 13 tundi tööd jutti,...pmts pausidetta,ebareaalne
Pühapäev: Äratus oli hiline 6.50 ... Pesu ja juustukukkel ning siis bussile ja trollile ja mustakale. Bussi ,lattu ja Jürisse ära. Bussis läks meil veidi teravaks niiet ma sain päris kurjaks. Mõtlesin siis et ajan kleepeka vähemalt laudu ilusti panema...ja kuulen kaugemalt Jaanuselt,et mida sa teed? .... See hetk snäppis täiega ja viha kees üle,aga hoidsin keele pmts hammaste taga-suurt draamat ei tekitanud. Polnud õige aeg ka sellel teemal vestlemiseks... Hoidsin eemale või küsisin juhiseid väga täpselt ja kergelt irooniliselt. Tean,et ta mõistis et olin pahane,sest me oleme oma sõpruses juba nii kaugele jõudnud,kuid polnud õige aeg. Tegime asjad ära ja läksin raja lõppu tähiseid maha panema ja rahunema. Tagasi jõudes oli olukord parem :) Diana (Jaanuse naine) on ka hästi tore ja sõbralik,niiet see on ka jee :) Võistluste ajal sain ülesandeks ringinumbreid keerata,tore oli,sain lõpuks ajavõtjate Sigridi (vist) ja Tõnisega ka rohkem rääkida ja nendega oli lõbus. Niiet nüüd mul on sealt seltskonnast juba 3 inimest kellega rääkida ja nalja visata. Nemad ja Mari. Vahepeal sain jälle oma autasustamise abistaja koha,mis on ka lahe. Ja siis sain veel tarka panna,kui kommentaator ei saanud aru,et üks rullsuusatajatest oli eesti suusa sprindikoondislane Timo Simonlatser ja ma siiis teda informeerisin ...mhhhmmm :D Pärast võistlust hakkasin siis asju kokku panema.....korra ikka mainisin Jaanusele,et ei ole jätkuvalt seda teemat unustanud,mis enne oli ,aga tegime asjad ära. Pärast kui kõik valmis ja tallinna poole sõitma hakkasime võtsin selle teema veel korra üles. Ma hoolin tast piisavalt palju et asjad ära klaarida ,kuid mul on temaga siiski veel mõned kohad kus me üksteist päris hästi ei mõista ja ta ennast kaitsma hakkab. Lõpuks aga jõudsime üksteisega ühise arusaamani. Tema mõistab minu vaatenurka ja mina tema oma.... naljakas on see,et me mõlemad vaatame asju täpselt vastupidi,aga me rääkisime ja see on niiiniiiiniii oluline ja mul on niiiiiiiiiiii hea tunne,et me lõpuks niikaugele jõudsime,et mina nii kaugele jõudsin,et talle oma tunnetest ja probleemidest rääkisin....ja ma loodan et asi paraneb...peab paranema ja isegi kui ei parane,siis ma tean et ma saan temaga sellest rääkida. Niiet tänane päev lõppes positiivselt... JEP!


PS. Kaur on niiiii udu. Unustas jälle endale kiibi panna.... Täitsa tainas :D

Meanwhile in Tallinn

Reede oli Siiri garaasipidu,kõik olid jube toredad ja sõbralikud ja ma olin palju abiks-ennast kiitmast ma ei väsi.... Samas ma polnud ka ainuke kes palju tegi ja see oli väike hind selle eest,et sain ka peol osaleda :)
Laupäeva hommikul käisime Siiri ,ta ema ja Tõnisega Siiri emale uiske ja Tõnisele ratast ostmas :) Siis läksin Sõlesse,sõin pannakat. Läksin koju- magasin tunni,käisin dušši all ,läksin rattaga Sõle selverisse,ostsin juua,läksin rattaga Sõlesse,tassisin üles , istusime,vaatasime,hakkasime jooma,tulid teised ka, oli tore,läksime bussile,läksime linna , läksime shootersisse,läksime Nimetasse,nägin Kauri,läksime välja,läksime shootersisse jälle,ostsime juua,tutvusime austraalastega,jõime b52-e ,jõime siidrit,tegime suitsu,jõime veel siidrit,jaurasime ringi,läksime Toonikusse,nägin margust,käisime netis,läksime söögiplatsile,läksime taksole,läksime koju.
Pühapäev tõusin üles,läksin tööle,läksin sõlesse,vaatasime filme,rääkisime juttu Teele,Liisi,Andrese ja Berdiga, võtsin ratta ja sõitsin koju.


Eile tegin ära sõidukooli teooria- ja sõidueksami ... mhhmm :)
Täna on Siiri juures saunapidu. Siiri,Tõnis,mina ,Madis,Tõnu-Martiiin,Liisi ja mingid teised tõnise sõbrad vist,Liisa äkki ka. Loodan et tuleb hea,vässs on ainult :D Tööle ka täna veel...Mõtlesin rattaga minna,et teisi impressida :) Mhmm tahaks juba kodust ära minna... veel ei saa.